Armasad mänguhimulised kiisuneiud. Armastavad süüa pasteeti. Hallikesele meeldivad pisikesed mängupallikesed ja Roosale meeldivad mänguhiirekesed. Meeletult armasad nurrujad ja süllepugejad. Sündinud 15.06.08 Vaktsineeritud ja kiibitud. Toome kohale üle Eesti! VAATA VIDEO!
Lisainfo: info@otsibkodu.ee
---------------------------
Õekesed Roosa ja Hallike on koos uues kodus :) Aitäh kiisudele kodu pakkujad :)
Uues kodus detsember 2008
__________________________________
Hallikese ja Roosa perekond:
Vend Siim
________________________________
UUDISED KODUST -
17.11.09 Hallike on päris suureks kasvanud, ta on oma õest lausa kilo raskem. Just täna käisin neid arsti juures vaktsineerimas ja ta kaalub 5,67 kilo. Ta on alati palju parema isuga olnud kui ta õde Roosa, aga nüüd tuleb küll tema söömist jälgima hakata. Iseloomult on ta väga rahulik ja hea kass - ei tee eriti pahandust ega midagi, kuigi vahel koos Roosaga teeb temagi igasuguseid tempe. Väga mänguhimuline ta ka ei ole. Kui Roosal tuleb tramburai tuur peale, nagu me ütleme, siis Hallike vaatab teda sellise näoga, et õde on päris ära keeranud. Sülle Hallike eriti ei roni, aga kui õhtul voodisse minna, siis on ta kohe sõtkumas ja nurrumas. Enne voodisse hüppamist ta küsiks nagu luba, tehes paar küsivat kurrnjäud.
Roosa on see-eest väga aktiivne kass. Paar korda päevas tuleb tal tramburai tuur peale ja siis ta jookseb mööda tuba ringi, silmad põlevad peas. Ta nagu põgeneks kujuteldava vaenlase eest. Ka mänguasjadega mängib ta palju ja kui ta need on diivani alla ajanud, kõlbavad leludeks ka liivaterad, pisikesed paberitükid või ükskõik mis ta põrandalt leiab. Vahel käib Roosa mööda tuba ringi ja vingub, nagu oleks tal suur igatsus millegi nimetu järele. Roosa ronib ikka sülle, kui teleka või arvuti ees istuda, voodisse ta nii palju sõtkuma ei tule. Samuti on Roosa üks igavene paharett - talle väga meeldib kõiksugu asju närida. Lemmikud on igasugused nöörid (olen juba 4 korda pidanud uue helkuri ostma, sest ta on ära järanud nii helkuri kui ka selle nööri) ja kummid, lilled, vaibanarmad ja peenemad juhtmed. Ühesõnaga kõik, mis kenasti hamba alla mahub.
Kahekesi mängivad nad tihti üksteise tagaajamist ja ka pahandusi on koos lõbusam teha. Eriti palju nalja saab WC-paberi rulliga, mida nende arvates on kole lõbus küüntega ribadeks rebida. Nende lemmikkoht on diivani sees. Enne polnud meil aimugi, et sinna on võimalik minna, aga nemad leidsid kõik head kohad üles. Hallikesele meeldib ka riiulitesse ja kappi minna, kui võimalik. Vahel käib ta pesumasinatrumlis magamas. Roosa ja Halliked on suured reisikassid - aastas kaks korda tulevad nad meiega Soome mõneks kuuks elama. Selle tarvis on neile tehtud ka europassid.
Lisan neist ka mõned pildid.
_____________________________
† 12.08.2010.a. - kiisuke kukkus 22. juulil 2010.a. rõdult alla, murdes käpaluu, mis tõi esile peritoniidi. 12. august 2010.a. pandi kiisuke magama.
_________________________________________________________ Mul on väga kurb uudis. Sellel suvel kukkus Hallike väga õnnetult 4. korruse rõdult alla ja murdis esikäpa ning käis selle kokkupanemiseks ja liigese paikapanemiseks kaks korda operatsioonil. Käpaga oleks korda saanud, aga siis avastati, et tal koguneb kõhuõõnde ka vett. Tegime igasuguseid uuringuid, aga ei leitud, mis seda põhjustada võis. Kahtlustati viiruslikku kõhukelmepõletikku, aga seda tal polnud. Arvatavasti sai ta ikkagi lihsalt nii tugeva põrutuse. Ta ei söönud ka eriti (natukene ikka jõi ja sõi, aga mitte piisavalt) ja nii väikse organismi elundid ütlevad ju ruttu üles. Me lootsime, et ta põeb läbi, aga kahjuks ei põdenud ja lahkus augustis meie hulgast:( Me oleme väga õnnetud ja igatseme Hallikest väga, sest ta oli üks väga hea ja tore kass!
Ma tean, et kasse ei maksa rõdule lasta, aga see suvi oli teatavasti nii palav, et me ikka hoidsime rõduust vahel lahti. Ise küll pidevalt valvasime ja toast lahkudes panime ukse kinni. Üritasime ka barrikaade ehitada, aga ikkagi õnnestus Hallikesel rõdu äärele hüpata. Kusjuures enamasti oli rõdule tikkujaks just Roosa, aga Hallikesega juhtus kohe halvasti:( Oleksime ehk võinud veel edasi uurida, aga olime juba operatsioonide, arstilkäikude ja osade uuringute eest nii palju maksnud, et meil lihtsalt polnud raha enam. Ja ehk poleks ikkagi lõpuks vedeliku kogunemise põhjust leitud või oleks selgunud, et tal on mingi ravimatu kahjustus. Sellepärast otsustasimegi lasta tal lihtsalt olla.
Selline kurb uudis siis. Mõtlesin lihtsalt teile teada anda, lepingus oli ka vist kirjas, et me peame kasside käekäigust kka teada andma.
Õnneks on meil veel Roosa:) Roosa suhtus Hallikesse pärast tema haigestumist väga vaenulikult, aga see on muidugi loomulik käitumine. Nüüd on Roosa ka veidi rahulikum ja otsib rohkem lähedust. Kuigi ta ehk ei igatse Hallikest taga nagu inimesed seda teeksid, siis on tal ilmselt tegevuse ja seltskonna puudus.
